Suitsiidiennetus Jaapanis 2006-2019

8. nov. 2019

Töö vaatleb suitsiidiennetuse tegevusi ja tulemusi Jaapanis alates 2006. aastast kuni tänapäevani, mil Jaapani enesetappude arv on arenenud riikide hulgas veel praegugi kõrgel tasemel. Kuni 1990ndate lõpuni oli suitsiid Jaapanis tabuteema, millest avalikult enamasti ei räägitud, ning puudusid nõustamis- ja tugiteenused. Suured muutused tekkisid 2005.-2006. a, kui enesetappu hakati nägema kui sotsiaalset probleemi ning valitsus tundis tungivat vajadust sellega viivitamatult tegelema hakata. Peale 1998. aasta Jaapani finantskriisi tõusis enesetappude arv enneolematu tasemeni – 26,1 suitsiidi iga 100 000 elaniku kohta. Hoolimata 2006.-2007. a alguse saanud ennetustegevusest püsis enesetappude arv peaaegu samal tasemel kuni 2012. aastani, mil Jaapan hakkas rakendama veelgi tõsisemaid meetmeid. Kuigi Jaapan on teinud suuri edusamme suitsiiditaseme vähendamiseks ning efektiivsete meetmete tõttu ongi üldine tase languses (v.a lapsed ja noored), on praegune enesetappude tase Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi siiski tugevalt üle globaalse keskmise (2014. a oli see 60% üle maailma keskmise). Jaapan pingutab leidmaks poliitilisi lahendusi, aga suitsiid kui sotsiaalne probleem on visa vähenema, kuna suhtumine enesetappu on Jaapanis olnud läbi aegade muu maailmaga võrreldes paljuski erinev (enesetapp on olnud rituaalne ja idealiseeritud praktika, mis tähendas enda häbist lunastamist ja oma tegude eest vastutuse võtmist). Jaapanis suhtutakse enesetappu tolerantselt ning tihti nähakse seda kui sotsiaalselt vastutustundlikku tegu.

Jaapanile tõi edu suitsiidiennetuses tugiteenuste muutmine kogukonnapõhiseks, laiaulatuslik teavitustöö elanike hulgas ning nende väljaõpe märkamaks kaaslaste ja kogukondlaste riskikäitumist.

Kriitikat on leidnud väheefektiivsed meetmed laste ja noorte enesetappude vähendamiseks – on keskendutud vaid täiskasvanuile ning need lahendused ei ole sobivad lastele. 

 

• Tegevuse Nimetus Ennetustegevus
• Valdkond Muu
• Toimumiskoht valismaa
• Tudeng Gloria Viira
• Sihtrühm muu
• Vajaduse kirjeldus

  Jaapan on läbi aegade olnud arenenud riikide hulgas üks kõrgeima enesetapu tasemega riik. 1998. aastal, mil enesetappude tase võttis Jaapanis epideemilised mõõtmed (üle 30 000 suitsiidi aastas), suri enesetapu läbi 6 korda rohkem inimesi kui hukkus liiklusõnnetuses. 2006. aastal oli suitsiidi tase endiselt väga kõrge - 25 enesetappu 100 000 elaniku kohta (ehk ligi 100 suitsiidi päevas, s.o üks enesetapp iga 15 minuti kohta). Probleem ei puuduta vaid ühte vanusegruppi, vaid kogu elanikkonda, kus igal eagrupil on suitsiidiks üsnagi erinevad põhjused (lastel kooliraskused, vanemlik hooletus, koolikiusamine; täiskasvanuil vaimne tervis, perekondlikud probleemid, majanduslikud ja tööalased raskused; vanuritel üksindus, terviseprobleemid, soovimatus lastele koormaks olla).

• Eesmärgid 2000. a seadis Jaapan eesmärgiks vähendada enesetappe 2010. aastaks 30% võrra (rahvuslik tervisedenduskampaania "Health Japan 21"). Praegu töötab Jaapan selle nimel, et viia riiklik keskmine enesetappude arv 2026. aastaks 13.0 peale (2016. aastal seatud 10 aasta eesmärk).
• Kirjeldus

  Ennetustegevus hõlmab Jaapani elanikke kõigis vanuserühmades, alates 5-aastastest lastest kuni eakateni (75+). 2006. a loodi töögrupp töötamaks välja suitsiidiennetusmeetmeid (Basic Act on Suicide Prevention), millele tuginedes formuleeriti 2007. a suitsiidiennetuspoliitika üldpõhimõtted (General Principles of Suicide Prevention Policy) ehk juhised soovituslikeks suitsiidiennetusmeetmeteks . Kuna 1998-2011 püsis suitsiiditase väga kõrge (üle 30 000 enesetapu aastas), siis alates 2012. aastast hakati rakendama tõsisemaid meetmed (2012. a langes enesetappude arv esimest korda rohkem kui 10 aasta jooksul alla 30 000).
  Suitsiidiennetuses edu toonud meetmed:
  1) 2016. a sätestati suitsiidivastaste meetmete aktiga, et kõik prefektuurid (s.o suuremad haldusüksused), linnad ja külad peavad rakendama suitsiidivastaseid strateegiaid. Selle eesmärk oli tagada ligipääs tugiteenusele mis tahes Jaapani nurgas elavale inimesele.
  2) Kutsuti ellu Gatekeeper Training Program (GKT), mille eesmärgiks oli pakkuda väljaõpet inimestele, kellel on lähikontakt suitsiidiohus oleva inimesega ja kes suudavad ära tunda riskifaktoreid ning suitsiidiohus inimesi ka ravile suunata. Jaapani valitsus leidis, et GKT väljaõppeprogramme peaks pakkuma nii arstidele, õpetajatele, meditsiiniõdedele, hooldustöötajatele, sotsiaaltöötajatele, lastekaitsetöötajatele ning tervishoiutöötajatele. Samuti pakutakse väljaõpet ka ettevõttejuhtidele ja kooliõpetajatele.
  3) Palju tööd tehakse avaliku teavitustöö osas - oluline on muuta avalikku suhtumist.

  Kui täiskasvanud elanikkonna peamisteks enesetapu põhjusteks on finantsraskused, majanduslik surve ja tööga seotud probleemid, siis koolilastel ja tudengitel on selleks mittevastamine kõrgetele õppestandarditele, vanemlik hoolimatus ja perekonna rahalised raskused, samuti koolikiusamine. Lahenduste leidmist takistab ka asjaolu, et paljud koolid eitavad koolikiusamist oma õppeasutuses.
  Noorte enesetappude tase püsib kõrge seepärast, et nad ei kipu abi otsima ning ravi ei saa hinnanguliselt  85% õpilastest, kellel on mõõdukas või sügav depressioon. Ka on noored sellises vanuses, kus algavad vaimse tervise probleemid, suitsiidi ja suitsiidikatsete idealiseerimine.

  Kui mõnedes riikides keskendutakse suitsiidiennetuses vaimse tervise teenuste kättesaadavuse suurendamisele, siis Jaapanis rõhutakse avaliku teadlikkuse tõstmisele ja selgitustööle, kuidas on suitsiidiennetusega seotud sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Suitsiidiennetus Jaapanis hõlmab nii tervishoiu- kui sellega mitte seotud sektoreid.

• Allikad https://ijmhs.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13033-018-0258-3 https://www.nippon-foundation.or.jp/en/what/projects/suicide_measures https://www.med.or.jp/english/journal/pdf/2013_03/129_142.pdf https://link.springer.com/article/10.1265/ehpm.9.3 https://jssc.ncnp.go.jp/file/pdf/SPR2017_1_3.pdf https://www.who.int/mental_health/suicide-prevention/japan_story/en/ https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25244732 https://www.humanium.org/en/child-suicide-in-japan-the-leading-cause-of-death-in-children/ https://ijmhs.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13033-018-0258-3 https://www.stat.go.jp/english/data/nenkan/68nenkan/1431-24.html https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1111/pcn.12358 https://www.statista.com/statistics/622249/japan-suicide-number-per-100-000-inhabitants/ https://hgpi.org/wp-content/uploads/Suicide%20Issue%20HGPI%20English%20v2.pdf https://ourworldindata.org/suicide
• Tulemused

  Jaapani enesetappude tase on alates 2006. aastast märkimisväärselt vähenenud (2006. a oli enesetappude kordusnäitaja 24,9; 2018. a 16,5). Hoolimata väga tulemuslikust ennetustööst on Jaapani suitsiiditase veel siiski kõrge. 2016. a Nippon Foundation korraldatud uuringu põhjal kaalub tõsiselt enesetappu iga 4. inimene (mis on 3 aasta taguse uuringu kohta veel väga kõrge näitaja). G7 riikide hulgas on Jaapan ainus, kus on 15-34 aastaste hulgas enesetapp surma peamiseks põhjuseks.
  Kui enesetappude üldine tase on languses, siis on Jaapani jaoks veel suureks väljakutseks laste ja noorte tõusuteel olev suitsiidisuremus.

• Tagantjärele tarkus Koos suitsiidiennetusmeetmetega on vaja tegeleda ka sotsiaalsete teemadega nagu näiteks majandusprobleemid (töötus, töökoormus, suur võlakoormus). Tööealise elanikkonna suitsiidisuremuse vähendamiseks oleks lahenduseks ka tööaja korralduse muutus, mida saaksid reguleerida riik ja suurkorporatsioonid (et töötajalt ei oodataks pikemat kui 8-tunnist tööpäeva). Selle tulemusel taastuks normaalne puhkeaeg, tugevneksid pere- ja sõprussidemed. Statistika kohaselt veedavad jaapanlased üsna vähe aega lähedaste ja sõpradega (ilmselt suuresti ka ajapuudusest), mistõttu on neil nõrk sotsiaalvõrgustik, mis omakorda võib aga saatuslikuks saada enesetapuohus olevale inimesele.
• Koduleht https://www.nippon-foundation.or.jp/en/what/projects/suicide_measures
• Illustreeriv materjal Vt lisatud pilte
• Lisamaterjalid
• Sisestaja nimi Gloria Viira