Projekt „Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks”

15. jaan. 2020

• Tegevuse Nimetus Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks
• Valdkond Muu
• Toimumiskoht eesti
• Tudeng Anu Ool
• Sihtrühm muu
• Vajaduse kirjeldus

  2015. aasta märtsis valmis PricewaterhouseCoopersi (PWC) teostusel laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs, mille eesmärk oli välja selgitada laste vaimse tervise valdkonna hetkeseis, tuvastada peamised probleemid ning pakkuda välja lahendusi tulemusliku varajase märkamise ja laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kuna laste vaimne tervis sõltub last ümbritsevast keskkonnast ja inimestest, keskendub projekt INTEGREERITUD TEENUSED LASTE VAIMSE TERVISE TOETAMISEKS: ENNETUS, VARAJANE MÄRKAMINE JA ÕIGEAEGNE ABI nii laste kui ka lastega perede vajadustele ning kirjeldab vaimse tervise toetamiseks suunatud teenuseid kolmes valdkonnas: tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja haridus. Teenuste kirjeldamisel järgitakse kolmetasandilist käsitlust: esmane, teisene ja kolmandane sekkumine.

• Eesmärgid Eesmärgiks on kirjeldada lastele ja peredele suunatud teenuseid, mis toetavad lapse heaolu ja vaimset tervist ning kolme valdkonna (tervishoid, haridus ja sotsiaalhoolekanne) vahelist koostööd.
• Kirjeldus

  Vaimne tervis on heaolu seisund, mis võimaldab inimesel maksimaalselt realiseerida oma võimeid, tulla toime pingetega elus, tegutseda tulemuslikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu (WHO, 1999). Erilist tähelepanu vajab just laste vaimse tervisega seonduv, kuna ligi 50% täiskasvanud inimestel esinevatest probleemidest on alguse saanud enne 14. eluaastat.

  Kui laps suunatakse vaimse tervise teenustele, ei hinnata eelnevalt pere vajadusi, vaid abivajajale pakutakse sageli kohapeal olemasolevat teenust. Keskendudes ainult lapse meditsiinilisele aitamisele, ei tagata mitmekülgselt lapse heaolu, sest abi, kuid kaasamist vajab terve perekond ning teised lapsega kokkupuutuvad isikud (õpetajad, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad).

  Tihti on tulemuste saavutamiseks tarvis mitme spetsialisti valdkondadeülest integreeritud koostööd, kuid see põhineb praegu peamiselt abistajate isiklikul võrgustikul, mistõttu puudub süsteem spetsialistide koostööks. Samuti ei ole spetsialistid piisavalt teadlikud, millist infot ja kellega tohib jagada ning nad peavad teadmatusest isikuandmete kaitse seadust piiravaks info liikumisel ja spetsialistidevahelist koostööd takistavaks teguriks.

  Vanema kohustus on tagada oma lapsele parim kasvukeskkond ja toetada mitmekülgselt lapse arengut ning õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi. Samas on lapsevanemal õigus saada abi, kui on tekkinud raskused lapse kasvatamisel, tema käitumise mõistmisel või konfliktid väljaspool kodu. Uuringud on näidanud, et vanema kõrge stressitase mõjutab paljuski lapse heaolu ja arengut ning võib hilisemas eas omakorda põhjustada probleeme lapse käitumises ja igapäevases toimetulekus.
  Kontseptsiooni eesmärk on kirjeldada laste ja perede heaolu ja vaimset tervist toetavaid teenuseid ning kolme valdkonna (haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne) omavahelist koostööd.

  Kontseptsioon lähtub läbivalt järgmistest põhimõtetest:
  - perekeskne ja lapse vajadusi arvestav lähenemine;
  - lahendustele orienteeritud koostöö eri valdkondade vahel;
  - olemasolevate ressursside ja süsteemidega arvestamine ning nende täiendamine;
  - tõenduspõhiste ja mõõdetavate tulemustega tegevuste toetamine ning arendamine.

  Peamised ettepanekud ja arengusuunad kontseptsiooni elluviimiseks
  *Määrata valdkondadeülene vastutus, nt lastekaitse valitsuskomisjoni tegevusena, kontseptsioonis esitatud ettepanekute realiseerimiseks ja prioriteetide seadmiseks.
  *Luua valdkondadevahelise koostöö võimalused õigusaktide, tööjuhendite ja andmebaaside ühtlustamise kaudu.
  *Rakendada teaduslikele tõenditele tuginevaid ennetusprogramme riskide vähendamiseks ja korraldada täienduskoolitusi lastega töötavatele spetsialistidele.
  *Koostada teenuste standardid ja teenuseosutajate pädevusnõuded, et ühtlustada teenuste sisu ja tagada kvaliteetne abi peredele.
  *Kohandada ja rakendada praktikasse lapse vaimse tervise probleemide varajase märkamise standardiseeritud hindamisvahendid, mis on kättesaadavad lastega töötavatele spetsialistidele.
  *Luuaregistervaimseterviseteenuseosutajatest,kesomavadvastavatettevalmistust,tõendatud kvalifikatsiooni ja pädevust perekondade aitamisel, rakendades tõenduspõhiseid meetodeid.
  *Korraldada selliste andmete kogumine, mille põhjal oleks võimalik planeerida ennetustegevusi ja hinnata teenusevajadust pikemas perspektiivis.
  *Luua kompetentsikeskus, et tagada vaimse tervise teenuste kvaliteedi järjepidev arendamine ja seire, ning standardiseeritud hindamisvahendite andmebaas.

• Allikad https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/laste_vaimse_tervise_alusanaluus_lopparuanne_pwc_13.03.2015_loplike_parandustega.pdf, https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_valmis_logodega.pdf, https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/laste_vaimse_tervise_int_teenuste_kontseptsiooni_luhiversioon_valmis_0.pdf, https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/koolitusprogramm_lastevaimnetervis_kov_ennetus_2016.pdf,
• Tulemused

  Mitme olulise arendustegevuse elluviimiseks on kättesaadav statistika ebapiisav. Riiklikult ei koguta regulaarselt informatsiooni laste heaolu ja vaimse tervisega seotud vajaduste ja riskirühma kuuluvuse kohta, puudub teave vaimse tervise teenuste kättesaadavuse, olemasolevate spetsialistide arvu ja pädevuse kohta. Kasutatavaid andmekogusid on liiga palju (STAR, SKAIS2, e-tervis, EHIS jne) ning need ei ole omavahel liidestatud, mille tulemusel toimub mitmes andmebaasis dubleeriva info kogumine. Abivajav laps võib kergesti spetsialistide vaateväljast kaduda, sest eri andmebaaside info ei ole omavahel seotud ning juhtumikorralduses pole selget vastutajat.
  1 PWC (2015). Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs. Sotsiaalministeerium.

  Et kontseptsioonis toodud tegevused rakendust leiaksid, koostati täiendusõppeprogramm lastega töötavatele spetsialistidele laste vaimse tervise toetamiseks ning piloteeriti selle toimimist kahes Eesti piirkonnas.

  Kogukonna tasandil on loodud koostöövõrgustikud, mille liikmed kohtuvad regulaarselt ennetustegevuste planeerimise ja hindamise eesmärgil ning juhtumipõhiselt vastavalt vajadusele. Kõigil osapooltel on koostöökohustus ning koostöö on võimaldatud spetsialistide tööandjate poolt. Korraldavaks osapooleks on KOV.

  Projekti jätkutegevustena koostatakse detailne rakendusplaan prioriteetsete tegevuste algatamiseks või jätkamiseks koos selleks vajalike ressursside kirjeldusega. Lisaks jätkatakse vajalike hindamisvahendite kohandamist ning kaasajastatakse 0–18-aastaste laste ennetavate tervisekontrollide juhend, mis sisaldaks sotsiaalse, emotsionaalse ja vaimse tervise hindamise aspekte ning ennetavaid nõustamistegevusi.

• Tagantjärele tarkus Mitme olulise arendustegevuse elluviimiseks on kättesaadav statistika ebapiisav. Riiklikult ei koguta regulaarselt informatsiooni laste heaolu ja vaimse tervisega seotud vajaduste ja riskirühma kuuluvuse kohta, puudub teave vaimse tervise teenuste kättesaadavuse, olemasolevate spetsialistide arvu ja pädevuse kohta.
• Koduleht https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_valmis_logodega.pdf
• Illustreeriv materjal
• Lisamaterjalid
• Sisestaja nimi Anu Ool